Lastekeskus Midrimaailm arengukava on asutuse arengut ja rahastamist suunav dokument, mis määratleb tegevusjuhised lasteaia visiooni elluviimiseks.

Arengukavas on kindlaks määratud lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2011-2016 ning arengukava uuendamise kord. Aluseks on Lastekeskus Midrimaailm põhimäärus, lasteasutuse sisehindamise tulemused, hetkeseisu analüüs, koolieelse lasteasutuse seadus, erakooliseadus. Õppe- ja kasvatustöö korralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis tuleneb alushariduse raamõppekavast. Arengukava ja õppekava on teineteise lahutamatud osad ning koostöös huvigruppide, sihtgruppide ja sidusrühmadega pideva arendustöö objektiks.

Arengukava annab ülevaate Lastekeskus Midrimaailm idee ja tegevuse iseloomustusest, ressurssidest, hetkesituatsioonist ja arengueesmärkidest. Lasteaia põhimõte on, et arendustöö on organisatsiooni elujõulisuse alus ja see peab toimuma järjepidevalt, teadlikult ning kaasates sellesse lisaks juhtkonnale ka õpetajaskonna. Lastekeskus Midrimaailm arengukava ja õppekava on teineteise lahutamatud osad ning koostöös huvigruppide, sihtgruppide ja sidusrühmadega pideva arendustöö objektiks. Lasteaia arengukava on eralasteaed Midrimaailm alusdokument ning Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatava koolitusloa taotluse lisa.

Arengukava valmis lasteaia personali ja lastevanemate koostööna. Töövormina kasutati arutelu, rühmatööd ja lastevanemate küsitlusi.

Arengukava elluviimist hinnatakse arengukavas esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas augustis, vahekokkuvõtted tehakse eelarveaasta lõpus.

1         ÕPPEASUTUSE LÜHIKIRJELDUS

1.1       Andmed

Nimi: Lastekeskus Midrimaailm

Pidaja: Lastekeskus Midrimaailm OÜ, reg. number 10428354

Aadress: Pargi tn 16, Tallinn 11613

e-mail: midri at midri dot ee

Telefon: 6514656

Koduleht: www.midri.ee

Lasteaia töökeel: eesti keel

1.2       Ülevaade

Lastekeskus Midrimaailm on koolitusluba omav, lastevanemate ja Tallinna üldhariduskoolide poolt hinnatud kõrge õppekvaliteediga, lapse individuaalsust arvestav ja arendav eraõppeasutus.

Lastekeskus Midrimaailm alustas tegevust 8.augustil 1998 aastal koolitusloa 485HM alusel. Lasteaia asutajateks on Annika Haavisto ja Eneli Luiga (praegu juhatuse liikmed).

Peamiseks eesmärgiks on olnud heatasemeline laste kooliks ettevalmistamine ja kombeka käitumise õpetamine. Lasteaed on oma tegevusaastate jooksul tegutsenud erinevatel rendipindadel Tallinna erinevates linnaosades (Pirital, Haaberstis Rocca al Mares, Nõmmel).

Alates 25.08.2001 aastast tegutseb lasteaed Nõmmel asukohaga Pargi tn 16, mis kuulub Lastekeskus Midrimaailmale. Piirkonna valiku tingis Nõmme linnaosa vajadus koolieelsete lasteasutuste järgi ja Nõmme Linnaosa Valitsuse toetav suhtumine lasteaia loomisel.

Hoones toimusid laiaulatuslikud renoveerimis- ja ümberehitustööd, mille järgselt on ruumid kohandatud lasteaiale sobivaks. Lasteaia õuealal on oma mänguväljak. Lasteaia lähedal asub Hiiu parkmets, kus on palju võimalusi tegutsemiseks lastega (näit rabarada, mänguväljakud). Lasteaed on omavahenditest finantseerinud kogu lasteaia remondi, hoone sisustuse, väike- ja põhivahendid.

Lasteaia ruumiline keskkond on ohutu ja puhas. Rühmaruumid on hästi sisustatud, lastepäraselt kujundatud ja mitmekesiseid mänguvõimalusi pakkuvad. Laste kasutada on ka muusika- ja spordisaal ning 2010a valminud kunstiruum. 2007a suvel valmis uus kaasaegse sisustusega köök ja söögisaal ning lasteaia personalile sisustati ruum puhkeaja veetmiseks.

Pedagoogidele on loodud head võimalused õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks ja läbiviimiseks. Lasteaias on klaver, kolm arvutit, kontorikombain (koopiamasin, printer, skänner), lamineerimisaparaat, kaks muusikakeskust ja igas rühmas CD-mängija. Lasteaias on põhjalik metoodiline kabinet, mis sisaldab süstematiseeritud raamatukogu, õppevahendeid ja –mänge, meisterdamis- ja kunstivahendeid. Metoodilist kabinetti täiendatakse pidevalt kaasaegse erialase kirjanduse ja õppevahenditega.

Õppeaasta jooksul toimub mitmeid väljasõite ja õppekäike nii lastele kui ka personalile. On välja kujunenud traditsioonilised ühisüritused (jõulupidude ja suvepidude viie aastane tsükkel, õpetajate väljasõidud jne) ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Suvel korraldatakse lasteaias 3-8 aastastele lastele temaatilisi laagrinädalaid. Lasteaed on avatud aastaringselt.

Lasteaias on neli rühma kokku 66 lapsega. Lapsi on rühmas vastavalt vanusele 15-17. Lasteaias on ka erivajadusega lapsi: mitmekeelsetest perekondadest, kohanemisraskustega, andekad, allergilised ja logopeedilised lapsed.

Igas rühmas töötab kaks õpetajat ja üks õpetaja abi.

Lasteaia personal:

2 juhatuse liiget

1 direktor

1 õppealajuhataja

8 õpetajat

4 õpetaja abi

1 muusikaõpetaja

2 kokka

1 koka abi

1 koristaja

1 haldusjuht

Lasteaias on logopeed ja arst.

Lasteaias toimuvad huvialaringid: judo, rütmika, laulmine, ujumine, suvised lastelaagrid, mudilasrühm 2-3 aastastele, õhtuhoid.

Eralasteaia finantseerimine:

1.      Lastevanemate poolt makstav õppemaks

2.      Kohaliku omavalitsuse toetus

2         VISIOON

Me oleme toetav, hooliv ja terviklik eralasteaed loominguliste ja pühendunud õpetajatega, kus anname lapsele kandvad tiivad kõrgeks lennuks.

3         MISSIOON

Hoolikalt läbi mõeldud terviklik arengukeskkond lastele ja täiskasvanutele.

Laps

Lasteaed toetab lapse kujunemist õppimisvõimeliseks, iseseisvaks, elurõõmsaks, avatud, loovaks, teistega arvestavaks isiksuseks iga lapse individuaalsest arengust lähtuvalt.

Lapsevanem

Lasteaed on toetav ja vajadusel suunav partner.

Õpetaja/personal

Lasteaed on eneseteostus- ja arengukeskkond lapsi armastavatele , loomingulistele, muutustele avatud ja pühendunud õpetajatele/personalile.

Keskkond

Lasteaias on hoolikalt läbimõeldud kasvukeskkond – lapsekeskne, kodune ja turvaline.

Lasteaed tunnustab nii laste kui personali elukestva õppimise ja arengu põhimõtet.

4         LASTEKESKUS MIDRIMAAILM PÕHIVÄÄRTUSED

·        Hoolimine, austus ja armastus: minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes.

·        Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus: mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on.

·        Eneseteadlikkus: jõuan parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil.



·        Koostöövalmidus: kuulates hoolega õpetajat ja kaaslasi, saan juurde uusi tarkusi ja oskusi ning omandan kogemusi.



·        Motivatsioon ja entusiasm: tunnen rõõmu tehtud tööst, kui olen tulemuse saavutamiseks vaeva näinud.



·        Positiivsus: naeratan maailmale ja tema naeratab mulle vastu ning leian olukordades ja inimestes alati positiivseid külgi.

·        Iseseisvus ja enesekindlus: ise tegutsedes saan tunda eduelamusi.

·        Kõik on võimalik: mulle avaneb palju võimalusi, ma saan ise valida, näen valiku tagajärge ja vastutan tulemuse eest. Valin selle, mis tundub mulle hea.

·        Kui soovin midagi saada, tuleb seda endast anda. Mulle meeldib jagada, sest see teeb hea tunde. Tean, et saan tagasi seda, mida annan.

·        Ütlen “jah”: jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat, õpetlikku või kasulikku.

·        Soovid, vajadused ja eesmärgid: olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks.

5         ANALÜÜS

Arengukava 2007-2010 koostamisel on lähtutud Eesti riigi arengusuundadest. Lisaks pidevale õppimisele on lähtutud oma arengu kavandamisel eelkõige lapse vajadustest, tema pere ja personali ootustest. Eesmärkide kavandamisel töötati läbi lastevanemate rahulolu uuringute tulemused, personal koostas SWOT analüüsi. Lisaks eesmärkidele määratleti üheskoos olulised edutegurid, peamised huvipooled ja toimivuse võtmenäitajad, mis loovad suurema selguse arengu tee määratlemisele ja oodatavate tulemuste poole liikumise strateegiad. Arengu suunamise aluseks on võetud oluliste huvigruppide ootused, elukestva õppe ja õppiva organisatsiooni ideoloogia, laste arendamisel holistilise (tervikliku) kasvatuse valem.

Õppeasutus on lisaks Ehise näitajatele määratlenud järgmised toimivuse võtmenäitajad: laste arenguvaatluste tulemused, lapse portfoolios kajastuv lapse areng; erinevate huvipoolte rahulolu (lapsed, töötajad, koolid, omanik); katsetega koolidesse sissesaanute hulk. Antud näitajad toetavad lasteaia üldise hariduskontseptsiooni põhimõtteid (lapsevanemate ja Tallinna üldhariduskoolide poolt hinnatud kõrge õppekvaliteediga, lapse individuaalsust arvestav ja arendav õppeasutus).

Personal, lapsed, lapsevanemad, lasteaia vilistlased ja nende vanemad on kaasatud kas eneseanalüüsi, individuaalsete vestluste, meeskondlike vestluste ja seminaride, rahulolu uuringute või kodulehe foorumi kaudu. Huvigruppidel on võimalik anda nii tagasisidet tehtule kui ka osaleda ettepanekute tegemise näol tegevuse planeerimises. Kasutatavad sisehindamise meetodid on toimivad ja aitavad kaasa tegevusvaldkondade toimivuse analüüsile ja uute arengusuundade planeerimiseks vajaliku info saamisele.

Kõik sisehindamise tegevused (nt rahulolu küsimustiku sisu, personaliliikme arenguvestlusele eelnev eneseanalüüs, rühma aasta tegevuskava analüüs, lapse arendamise koostööplaan lasteasutuse ja kodu vaheliseks koostööks) aitavad seirata lasteaia kontseptsiooni, missiooni, visiooni täitumist ja suunavad seeläbi personali oodatud tulemuste poole, ühiselt kokku lepitud tegutsemispõhimõtete ellu rakendamisele.

Õppeasutus tegutseb iga õppeaasta lõpul tehtud koondanalüüsi tulemustest lähtuvalt oma edasise tegevuse kavandamisel. Personali eneseanalüüsist ja arenguvestluse tulemustest lähtuvalt võtab iga personaliliige järgmiseks perioodiks isikliku arengu eesmärgid; lastevanemate tagasiside põhjal kavandab rühm järgmiseks perioodiks kuni 2 eesmärki, mis toetavad vanemate ootuste täitmist lapse arendamise seisukohalt; rühma nädala õppekasvatustegevuse analüüsist (lastega vestluse tulemusel) saadakse ideed järgmiseks nädalaks, mis toetavad lapse huvisid ja seeläbi toetavad laste kõrget õpihuvi ja motiveeritust (mis aluseks uute teadmiste ja oskuste omandamisele).

Tulemustest lähtuvalt on arendatud õppekava, õppekorraldust (laste keskendumisoskuse, püsivuse ja eneseväljendusoskuste arendamiseks) jne.

Eestvedamine ja juhtimine: 

Uue AK koostamisel viia asutuse aasta tegevuskava, rühma tegevuskava ja sisehindamise kord ühtsesse süsteemi. Sisehindamise korras tuua välja iga AK valdkonna puhul, kuidas ja millise informatsiooni alusel hinnatakse valdkonna toimivuse taset. Võimalusel lisaks olemasolevatele kriitilistele eduteguritele määratleda iga AK valdkonnale oluline tulemusnäitaja konkreetselt seniste analüüsitud tulemuste kokkuvõttest lähtuvalt.

Personalijuhtimine:

Personalijuhtimise mõjusust ja personaliga seotud tulemusi hinnatakse kasutades eneseanalüüse, arenguvestlust juhiga, rahulolu uuringud, seminarid arengu suunamiseks, koolituse mõjususe analüüs eneseanalüüsis, Ehise näitajate analüüs. Kasutatavad lähenemised on piisavad personalijuhtimise toimimisest ülevaate saamiseks.

Iga personaliliikme eneseanalüüsi lisada väärtuste rakendamise osa. Väärtused on 2009 aasta koos meeskonnaga kokku lepitud ja käitumuslik raamistik määratud. Nende lähenemiste tööle hakkamiseks on vajalik väärtustega pidev tegelemine ja teades, et aasta eneseanalüüsis on väärtustest lähtuva tegevuse kajastamise ootus, suunab see personaliliikmeid aastaringselt tegelema ootustest lähtuva tegevusega. Lisada analüüsi ka mainekujunduse valdkonnas tehtav.

Koostöö huvigruppidega:

Antud valdkonna toimimist analüüsib asutus kasutades vanemate rahulolu – uuringuid, igapäevaseid vestlusi, perioodilisi arenguvestlusi, e-mailile tuleva info analüüsi; asutuse maine analüüsimine saadud tunnustuste, laste katsetega koolidesse sissesaamise analüüsi alusel; koostööpartnerite tagasiside alusel; lasteaia kohtade täituvuse alusel (koostöö 12 omavalitsusega).

Õppeasutuses praktiseeritakse laste arengu toetamiseks lasteaia ja kodu vahelist koostööplaani, kus nii lasteaed kui ka pere võtavad eesmärke ja sõlmivad kokkuleppeid lapse kasvatamises ja õpetamises rakendatavates põhimõtetes ja tegevustes, mis aitab kaasa lapse järjepideva arengu suunamisele.

Järgmisel arenguperioodil vanematele tagastada nende poolt tehtud ettepanekute sisu ja lasteaiameeskonna poolt kavandatu iga ettepaneku osas, see suurendab vanemate aktiivsust kaasa mõtlemisel ja aitamisel lasteaia arengule.

Ressursside juhtimine:

Ressursside juhtimise mõjusust analüüsitakse AK eesmärkide täitmise, huvigruppide rahulolu alusel; lisaressursside hankimise tulemuslikkuse, info liikumisega rahulolu alusel.

Lasteaed on loonud mitmeid infojuhtimise lahendeid, mis aitavad kaasa asutuse mainekujundusele, nt lasteaia bloggi, mille vahendusel personal ja vanemad on pidevalt kursis toimuvaga ja omavad ülevaadet lasteaia tegutsemise tulemustest (seega on valmis rohkem ka oma mõtteid välja tooma arengule kaasa rääkimisel). Järgmisel perioodil anda personalile majandamiskulutustest ülevaade, see motiveerib töötajaid kokku hoidma (näevad kokkuhoiu mõju ja järgi jääva ressursi kasutamist asutuse prioriteetsetest vajadustest lähtuvalt).

Õppe- ja kasvatustegevus:

Õppeasutus on eralasteaiana välja kujundanud oma eripära ja kindlustanud oma jätkusuutlikkuse kõrgetasemelise kooliks ettevalmistuse, laste isikupära märkava ja arengu oskusliku suunamise.

Lasteaed tegutseb lähtuvalt oma eripärast, omavahel on seotud nii personali arendamine antud temaatikas, lapsevanemate koolitamine ja laste suunamine. Laste arengu analüüsimisel võetakse alusekeks tervikliku isiksuse alavaldkondi.

Lasteaias analüüsitakse järjepidevalt lapse iseloomuomadusi, tunnete väljendamist, enesehinnangut, empaatiat, iseseisvust, enesekindlust, lapse huvisid, andeid; sotsiaalseid suhteid täiskasvanute ja lastega ja suhtluses kasutatavaid käitumisi. Toimib ka lapse enesevaatlus (eneseanalüüs koos õpetajaga), mis annab nii õpetajale kui vanemale infot lapse mõttemaailmast ja omandatud oskustest. Analüüsist lähtuvalt on viimasel 3-l aastal täiendavat tähelepanu pööratud laste eneseväljenduse, tähelepanu, emotsionaalse intelligentsuse arendamisele, mis on seotud ka lasteaia eripärast tuleneva prioriteediga õppe-ja kasvatustöös.

Vaja on välja töötada koolivalmiduskaart, mis kajastaks õppeasutuse eripära, holistilist kasvatust, saavutatut.

6         ARENDUSE VALDKONNAD JA PÕHISUUNAD

6.1       Eestvedamine ja juhtimine (sh strateegiline juhtimine)

·        Arengukavas ja tegevuskavas planeeritud tegevused tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamise ja õppeaasta eesmärkide täitmise.

·        Lasteaia strateegiline dokumentatsioon on viidud ühtsesse tervikusse, sidusgrupid on kaasatud sisehindamisse.

·        Lasteaias valitseb hea mikrokliima, selle hoidmiseks tehakse igapäevaselt järjepidevat tööd.

·        Lasteaial on sõnastatud ja kirja pandud motivatsioonisüsteem, mida täiustatakse vastavalt vajadusele.

·        Lasteaias on loodud arendusmeeskond ja tagatud arendustöö järjepidevus.

6.2       Personalijuhtimine

·        Personali eneseanalüüsi ankeedid on täiendatud väärtuste rakendamise ja mainekujunduse osas.

·        Abipersonal on osalenud erinevatel koolitustel ja seeläbi paremini motiveeritud, märgatud.

·        Personalile on võimaldatud erinevaid koolitusi isiklike annete avastamiseks.

·        Pedagoogid osalevad erinevates projektides ja on enese nähtavaks tegemise läbi rohkem sisemiselt motiveeritud.

·        Personali enesearengu ja enesehinnangu tõstmiseks on loodud toetusprogramm.

6.3       Õppe- ja kasvatustegevus

·        Arenguvestluste dokumentatsioon on kooskõlla viidud tervilkliku arengu (holistiliste) põhimõtetega.

·        On loodud toetusprogramm pedagoogide professionaalse pädevuse arendamiseks ja täiustamiseks.

·        Erinevate tegevuste läbiviimine toimub lõimitult ja mänguliselt, kasutatakse erinevaid meeli.

·        Õppekava on vastavalt vajadusele parendatud igal õppeaastal.

·        Laste arengut jälgitakse lähtudes tervikliku arengu põhimõtetest.

·        Väärtustatakse laste initsiatiivi (tagasiside tegevuste kohta, laste algatuste arvestamine).

6.4       Koostöö huvigruppidega (avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine)

·         Koostöö erinevate huvigruppidega põhineb partnerlusel.

·         On loodud rohkem võimalusi erinevatele huvigruppidele lasteaia tööst tagasiside andmiseks.

·         Lasteaed on alushariduse praktikantidele praktikabaasiks.

·         Pedagoogid on avaldanud erialaseid publikatsioone, koostanud õppeaterjale, osalenud erinevates projektides, muutnud lasteaia nime nähtavaks.

·         Lasteaial on hea maine erinevate huvigruppide seas.

·         Hea koostöö erinevate omavalitsustega on taganud lasteaia kohtade täituvuse.

·         Lasteaial on loodud vilistlastelt tagasiside saamise süsteem.

·         Koostöö erinevate lasteasutustega on loonud erinevaid arenguvõimalusi.

6.5       Ressursside juhtimine (õpikeskkond, inforessurss, säästlik majandamine, keskkonnahoid)

·        Lasteaiale on igal aastal koostatud tasakaalustatud eelarve.

·        Pedagoogid valdavad ja kasutavad kaasaegset infotehnoloogiat.

·        Lasteaia kasvukeskkonda on parendatud loodustoa loomise, õueala ja saalis sportimisvõimaluste parendamisega, erinevate meelte kasutusvõimaluste loomisega.

·        Personalile antakse kord aastas tagasisidet majanduskulutustest.

·        Lasteias kasutatakse erinevaid loodusressursse säästlikult.

·        On loodud paremad koolitusvõimalused infotehnoloogia vahendite ostmise ja kasutamisega (projektor, ekraan).

·        Lasteaed on taganud eduka infoliikuvuse läbi kaasaegsete infotehnoloogiate kasutamise (blogimine, meilimine, kodulehe värskena hoidmine).

7         TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

8         ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Lastekeskus Midrimaailm arengukava vaadatakse üle arengukava töögrupi poolt kord aastas augustis ja viiakse sisse vastavalt vajadusele parandused, täiendused.

Lastekeskus Midrimaailm arengukava uuendatakse seoses:

• Haridusalase seadusandluse muudatustega
• Muudatustega lasteaia eelarves ja investeeringute kavas
• Muudatustega riiklikus õppekavas
• Lasteaia pedagoogilise nõukogu ettepanekutega
• Lasteaia arengukava tegevuskava tähtaja möödumisega
• Lasteaia arengukavas määratud tähtaja möödumisega

Arengukava muudatused kinnitab direktor käskkirjaga. Arengukava tegevuskava tähtaja möödudes koostatakse uus tegevuskava, kooskõlastatakse see pedagoogilises nõukogus ning kooskõlastatakse pidajatega.

Arengukava avalikustatakse lasteaia kodulehel.

• VÄIKE LASTEAED

Midrimaja on kodune ja turvaline. Igas sõbralikus midriperes on 12 - 17 last. 

• Lastekeskus Midrimaailm loodi 21. augustil 1998 aastal.
   
• Midrimaailm asub Nõmmel looduskaunis kohas metsa ja pargi vahetus läheduses.
   
• Midrimajas on viis väikest rühma, 9 õpetajat ja 5 assistenti, kes ühiselt toetavad lapsi maailma avastamise teel. Loe edasi

• Hooliv, armastav ja lapsesõbralik suhtumine

Tingimusteta armastus, ennustatav, kaitstud ja stabiilne õhkkond, konstruktiivne  distsipliin, vabadus harjutada iseseisvust turvalisuse piirides, teadmised heast ja halvast, täielik toetus ja väärtused,  mille järgi toimida, annavad lapsele turvatunde ja julguse olla tema ise.

Lasteaia õppemaks on 475 eurot kuus, millest arvatakse maha kohaliku omavalitsuse toetus. Lasteaias on võimalik käia ka osaajaga kindlatel valitud päevadel, vastaval sellele väheneb proportsionaalselt ka lasteaia õppemaks.
Tasu lapse toitlustamise eest arvestatakse lasteaias kohaloleku päevade järgi, toidupäeva maksumus on 1,82 eurot (40€ kuus). Toiduraha lisandub õppemaksule.

Lasteaia valik on pere jaoks oluline. Soovime anda teile põhjaliku ülevaate meie tegemistest.
Tähtis on, et kodu ja lasteaia kasvatusväärtused oleksid sarnased, sest vaid sel juhul saab laps tunda ennast tõeliselt hästi, turvaliselt ja õnnelikuna.

Oleme oma õppeaasta tegevused planeerinud kuude kaupa.

Lasteaed tänab kõiki abiks ja toeks olnud inimesi: